Seeväravaventiilon suhteliselt levinud üldventiil, millel on lai kasutusala. Seda kasutatakse peamiselt veevarustuses, metallurgias ja muudes tööstusharudes. Selle laialdast kasutusomadust on tunnustatudzturu poolt. Autor on paljude aastate jooksul kvaliteedi- ja tehnilise järelevalve ning testimise käigus teinud teatud uuringuid mitte ainult väravaventiili tuvastamise, vaid ka väravaventiili kasutamise kohta. Olen teinud hoolikamat ja täpsemat uurimistööd.
Järgnevalt on üldine arutelu väravaventiili konstruktsiooni, kasutamise, tõrkeotsingu, kvaliteedikontrolli ja muude aspektide üle.
Struktuur
Struktuurväravaventiil: Seeväravaventiilonventiilmis kasutab avamise ja sulgemise juhtimiseks väravaplaati ja klapipesa.väravaventiilKoosneb peamiselt klapi korpusest, klapipesast, sulgeplaadist, klapivarrest, klapikaanest, tihenduskirjast, tihendusrõhukaanest, klapivarre mutrist, käepidemest-ratas jne. Sõltuvalt värava ja klapipesa vahelise suhtelise asendi muutusest saab kanali suurust muuta ja kanalit välja lõigata. Väravaventiili tihedaks sulgemiseks lihvitakse väravaplaati ja klapipesa.
Väravaventiili erineva konstruktsiooni kuju järgi saab väravaventiili jagada kahte kategooriasse: kiilu- ja paralleelventiil.
Kiilventiili väravaplaat on kujuga ja tihenduspind on kanali keskjoone suhtes kaldu. Väravaplaadi ja ventiilipesa vaheline kiil toimib tihendamiseks (sulgemiseks). Kiilplaat võib olla ühe- või kahekordne värav.
Paralleelventiili tihenduspind on üksteisega paralleelne ja kanali keskjoonega risti. See jaguneb kahte tüüpi: avatud mehhanismiga ja mitteavaneva mehhanismiga. Avatud mehhanismiga on olemas topeltventiil. Kui ventiil langeb, toetavad kahe paralleelse värava kiilud kahte väravat kaldpinnal olevale klapipesale ja katkestavad voolukanali. Kui ventiil tõuseb ja avaneb, eralduvad labidas ja ventiil koos väravaga, värav tõuseb teatud kõrgusele ja kiilu hoiab üleval konsool. Avatud mehhanismita topeltventiilplaat. Kui ventiilplaat libiseb klapipesasse mööda kahte paralleelset klapipesa pinda, surutakse vedeliku rõhk klapi väljalaskeküljel olevale klapi korpusele, et vedelik tihendada.
Ventiilivarre erineva liikumise järgi värava avamisel ja sulgemisel jagunevad väravaventiilid kahte kategooriasse: avatud varrastega väravaventiil ja tumeda varrastega väravaventiil. Avatud varrastega väravaventiili varre ja väravaplaadi avamisel või sulgemisel tõusevad ja langevad nad samaaegselt; tumeda varrastega väravaventiili avamisel või sulgemisel ainult pöörleb ventiilivars, ventiilivarre tõusu ja langust ei ole näha ning ventiiliplaat tõuseb või langeb. Avatud varrastega väravaventiili eeliseks on see, et see suudab ventiilivarre tõusukõrguse abil hinnata kanali avamiskõrgust, kuid see võib lühendada valdamise kõrgust. Käega silmitsi seistes-ratast või käepidet, keerake kätt-ratast või käepidet päripäeva ja ventiil on suletud.
Teise väravaventiili kasutamise põhjus ja valiku põhimõte:
01 korterväravaventiil
Lameda väravaventiili kasutamine:
(1) Nafta- ja maagaasi ülekandetorustikud ning ümbersuunamisavadega lamedad siibrid sobivad hästi ka torujuhtmete puhastamiseks.
(2) Rafineeritud nafta ülekandetorustikud ja ladustamisseadmed.
(3) Nafta ja maagaasi ammutamise sadamaseadmed.
(4) Hõljuvate osakestega torud.
(5) Linna gaasitranspordi torujuhe.
(6) Veevarustusprojekt.
Lameda väravaventiili valiku põhimõte:
(1) Nafta- ja maagaasitorustike jaoks valige ühe- või kahekordse väravaga lameda väravaga ventiil. Kui torujuhet on vaja puhastada, valige ühe väravaga lameda väravaga ventiil, millel on ümbersuunamisava.
(2) Rafineeritud õli ülekandetorustiku ja ladustamisseadmete jaoks valige üks värav ilma ümbersuunamisava või lame ventiil kahekordse väraga.
(3) Nafta ja maagaasi kaevandamise sadamaseadmete jaoks valige ühekordne värav tumeda vardaga ujuva klapipesaga ja ümbersuunamisavaga või lameda väravventiil kahekordse väraga.
(4) Hõljuvate osakestega torude puhul valige noakujuline plaadikujuline sulgeventiil.
(5) Linna gaasijuhtmete jaoks valige ühe- või kahekordse värava pehme tihendiga avatud vardaga lameda värava ventiil.
(6) Veevarustuse inseneritöödeks valige ühe- või kahekordse väravaga plaat ilma ümbersuunamisava avatud vardaga lameda väravaventiilita.
02 kiilväravaventiil
Kiilventiili kasutusjuhud: Erinevat tüüpi ventiilide seas on sulgurventiil laialt levinud. See sobib üldiselt ainult täielikuks avamiseks või täielikuks sulgemiseks ning seda ei saa kasutada reguleerimiseks ja drosselimiseks.
Kiilventiili kasutatakse tavaliselt kohtades, kus ventiili välismõõtmetele ei ole rangeid nõudeid ja kasutustingimused on suhteliselt karmid. Näiteks kõrge temperatuuri ja kõrgsurve töökeskkonna puhul on nõutav, et suletud osad oleksid pikka aega suletud.
Üldiselt on soovitatav kasutada torkeventiili, kui kasutustingimused või nõuded on usaldusväärse tihenduse, kõrge rõhu, kõrge rõhu väljalülituse (suur rõhuvahe), madala rõhu väljalülituse (väike rõhuvahe), madala mürataseme, õhuaukude ja aurustumise nähtuse, kõrge temperatuuriga keskkonna ja madala temperatuuri (sügavkülm) suhtes olulised. Näiteks on sellel palju rakendusi energeetikas, nafta sulatamises, naftakeemias, avamere naftatootmises, vee- ja reoveepuhastuses linnaehituses ning keemiatööstuses.
Valiku põhimõte:
(1) Ventiili vedeliku omaduste nõuded. Väravaventiili kasutatakse töötingimustes, kus on väike voolutakistus, tugev ringlusvõime, head vooluomadused ja ranged tihendusnõuded.
(2) Kõrge temperatuur ja kõrge rõhk. Näiteks kõrgsurveaur, kõrgtemperatuurilised ja kõrgsurvega naftatooted.
(3) Madala temperatuuriga (sügavkülm) keskkond. Näiteks vedel ammoniaak, vedel vesinik, vedel hapnik ja muud keskkonnad.
(4) Madal rõhk ja suursuurusNäiteks kraaniveeprojektid ja reoveepuhastusprojektid.
(5) Paigaldusasend: valige tume varrasventiil, kui paigalduskõrgus on piiratud; valige avatud varrasventiil, kui kõrgus pole piiratud.
(6) Torkeventiili saab valida ainult siis, kui seda saab täielikult avada või täielikult sulgeda ning seda ei saa kasutada reguleerimiseks ja drosselventiili reguleerimiseks.
Kolm levinud viga ja hooldus
01 Väravaventiilide levinumad rikked ja põhjused
Pärast ventiili kasutamist tekivad sageli järgmised probleemid, mis on tingitud temperatuurist, rõhust, korrosioonist ja iga kontakti suhtelisest liikumisest.
(1) Leke: Lekkeid on kahte tüüpi: väline leke ja sisemine leke. Ventiilist väljaspool asuvat leket nimetatakse lekkeks ning leke esineb tavaliselt tihenduskarbis ja äärikühenduses.
Tihendikarbi lekke põhjused: tihendi sort või kvaliteet ei vasta nõuetele; tihendi vananemine või klapivarre kulumine; tihendi lõtvumine; klapivarre pinna kriimustused.
Äärikuühenduse lekke põhjused: tihendi materjal või suurus ei vasta nõuetele; ääriku tihenduspinna töötlemiskvaliteet on halb; ühenduspoldid on valesti kinnitatud; torujuhtme konfiguratsioon on ebamõistlik, mille tulemuseks on ühenduskohas liigne lisakoormus.
Ventiili sisemise lekke põhjused: Ventiili lõdvast sulgemisest tingitud leke on sisemine leke, mis on põhjustatud ventiili tihenduspinna või tihendusrõnga lõdva juure kahjustusest.
(1) Korrosioon on sageli klapi korpuse, klapi kaane, klapi varre ja ääriku tihenduspinna korrosioon. Korrosioon tekib peamiselt keskkonna toimel ja ka ioonide vabanemisel täiteainetes ja tihendites.
(2) Kriimustus: lokaalne pinna koorumine või koorumine tekib siis, kui väravaplaat ja klapipesa liiguvad teatud kontaktsuhte rõhu all üksteise suhtes.
02 Väravaventiili hooldus
(1) Ventiili välise lekke parandamine
Täiteava vajutamisel tuleks ülemise tihendi polti kaaluda, et vältida tihendi kallet ja jätta kokkusurumiseks tühimik. Täiteava vajutamisel tuleks klapivart pöörata, et täiteaine klapivarre ümber ühtlaselt jaotuks, et vältida rõhu langemist, et mitte mõjutada klapivarre pöörlemist, suurendada täiteaine kulumist ja lühendada selle kasutusiga. Klapivarre pind on kriimustatud, nii et keskkond lekib kergesti välja. Enne kasutamist tuleks klapivarre pinnalt kriimustused eemaldada.
Äärikuühenduse lekke korral tuleks tihendi kahjustuse korral see välja vahetada; kui tihendimaterjal pole õigesti valitud, tuleks valida materjal, mis vastab kasutusnõuetele; kui ääriku tihenduspind on halva töötlemiskvaliteediga, tuleb ääriku tihenduspind eemaldada ja uuesti töödelda, kuni see on kvalifitseeritud.
Lisaks aitavad äärikuühenduse lekkeid vältida äärikupoltide korralik pingutamine, torujuhtme õige konfigureerimine ja liigsete lisakoormuste vältimine äärikuühenduses.
(2) Ventiili sisemise lekke parandamine
Sisemise lekke parandamine seisneb tihenduspinna kahjustuste ja tihendusrõnga juurte lõtvuse kõrvaldamises (kui tihendusrõngas on klapiplaadile või klapipesale kinnitatud pressimise või keermestamise teel). Kui tihenduspind töödeldakse otse klapikorpusele ja klapiplaadile, ei teki lõtvuse ja lekke probleeme.
Kui tihenduspind on tõsiselt kahjustatud ja tihenduspinna moodustab tihendusrõngas, tuleks vana rõngas eemaldada ja paigaldada uus tihendusrõngas; kui tihenduspind töödeldakse otse klapi korpusele, tuleks kahjustatud tihenduspind kõigepealt eemaldada ja seejärel uus tihendusrõngas või töödeldud pind lihvida uueks tihenduspinnaks. Kui tihenduspinna kriimustused, muhud, muljumised, mõlgid ja muud defektid on väiksemad kui 0,05 mm, saab need lihvimise teel kõrvaldada.
Tihendirõnga juur lekib. Kui tihendusrõngas on sisse surutud ja kinnitatud, saab PTFE-rihma või valge paksu värvi asetada klapipesa või tihendusrõnga soone alla ja seejärel tihendusrõngasse suruda, et täita tihendusrõnga juur. Kui tihendusrõngas on keermega kinnitatud, tuleks PTFE-rihm või valge paksu värv asetada keerme ja lekkejoonte vahele.
(3) Ventiili korrosiooni parandamine
Üldiselt on klapi korpus ja klapi kaas ühtlaselt korrodeerunud, samas kui klapi vars on sageli süvenenud. Remondi käigus tuleks kõigepealt eemaldada söövitav toode. Süvenenud klapi varre puhul tuleks süvendid treipingil töödelda, seejärel kasutada toimeainet prolongeeritult vabastavat ainet sisaldavat täiteainet või puhastada täiteainet destilleeritud veega, et eemaldada klapi varrele söövitavad ioonid.
(4) Tihenduspinna hõõrdumiste parandamine
Ventiili kasutamisel tuleks võimalikult palju vältida tihenduspinna hõõrdumist ja ventiili sulgemisel ei tohiks pöördemoment olla liiga suur. Kui tihenduspinna hõõrdumist saab lihvimise teel kõrvaldada.
Nelja väravaventiili tuvastamine
Praeguses turukeskkonnas ja kasutajate vajadustes moodustavad rauast väravaventiilid suure osa. Toote kvaliteedikontrollijana peaksite lisaks toote kvaliteedikontrolli tundmisele ka tootest endast hästi aru saama.
01 Raudväravaventiili testimise alus
Raudväravaventiili tuvastamine põhineb riiklikul standardil GB/T12232-2005 „Üldine ventiili äärikuühendusega raudväravaventiil”.
02 Raudvärava ventiili kontrollpunktid
See hõlmab peamiselt: logo, väikest seina paksust, rõhukatset, kestkatset jne. Nende hulgas on seina paksuse, rõhu ja kestkatse vajalikud kontrollpunktid ja võtmepunktid. Kui on kvalifitseerimata esemeid, võib neid otse kvalifitseerimata toodetena hinnata.
Lühidalt öeldes on toote kvaliteedikontroll kogu tootekontrolli oluline osa. Selle olulisus on iseenesestmõistetav. Esirinnas olevate kontrollimeeskondadena peame pidevalt oma kvaliteeti parandama. Me ei peaks mitte ainult tootekontrollis head tööd tegema, vaid ka kontrollitavatest toodetest aru saama, et saaksime kontrollis paremini head tööd teha.
Postituse aeg: 23. märts 2023
