Levinud ventiilide tutvustus

On palju tüüpe ja keerulisi tüüpeventiilid, sealhulgas peamiselt sulgventiilid, ventiilid, drosselventiilid, liblikventiilid, korkventiilid, kuulventiilid, elektriventiilid, membraanventiilid, tagasilöögiventiilid, kaitseventiilid, rõhureduktiivventiilid, aurulõksud ja avariiventiilid jne, mida tavaliselt kasutatakse sulgventiilide, ventiilide, drosselventiilide, korkventiilide, liblikventiilide, kuulventiilide, tagasilöögiventiilide ja membraanventiilidena.

1 Liblikventiil
Liblikventiili avamis- ja sulgemisfunktsiooni saab täita liblikplaadi 90° pööramisega ventiili korpuses fikseeritud telje ümber. Liblikventiil on väikese suurusega, kerge ja lihtsa konstruktsiooniga ning koosneb ainult mõnest osast. Ja see peab pöörama ainult 90°; seda saab kiiresti avada ja sulgeda ning käsitsemine on lihtne. Kui liblikventiil on täielikult avatud asendis, on liblikplaadi paksus ainus takistus, kui keskkond voolab läbi ventiili korpuse, seega on ventiili tekitatud rõhulang väga väike ja sellel on paremad voolu reguleerimise omadused. Liblikventiil jaguneb elastseks pehmeks tihendiks ja metallkõvaks tihendiks. Elastne tihendventiil, mille tihendusrõngas võib olla paigaldatud ventiili korpusele või kinnitatud ketta perimeetri külge, on hea tihendusvõimega ja seda saab kasutada drosseldamiseks, keskmise vaakumtorustike ja söövitavate keskkondade jaoks. Metalltihendiga ventiilidel on üldiselt pikem eluiga kui elastsete tihenditega ventiilidel, kuid täielikku tihendust on raske saavutada. Neid kasutatakse tavaliselt juhtudel, kus vooluhulk ja rõhulangus muutuvad märkimisväärselt ning on vaja head drosseldamist. Metalltihendid taluvad kõrgemaid töötemperatuure, samas kui elastsete tihendite puuduseks on temperatuuripiirangud.

2Väravaventiil
Väravaventiil viitab ventiilile, mille avamis- ja sulgemiskeha (ventiiliplaat) liigutatakse ventiilivarre abil ja see liigub üles-alla mööda ventiilipesa tihenduspinda, mis võib vedeliku läbipääsu ühendada või katkestada. Võrreldes maakeraventiiliga on väravaventiilil parem tihendusomadus, väiksem vedelikutakistus, väiksem avamis- ja sulgemisjõud ning teatud reguleerimisvõime. See on üks enimkasutatavaid plokkventiile. Puuduseks on suur suurus, keerulisem konstruktsioon kui maakeraventiilil, tihenduspind on kergesti kuluv ja seda pole kerge hooldada. Üldiselt ei sobi see drosselventiiliks. Väravaventiili varre keerme asukoha järgi jaguneb see kahte tüüpi: avatud vardaga ja tumeda vardaga. Värava konstruktsiooniliste omaduste järgi saab selle jagada kahte tüüpi: kiiluga ja paralleelselt.

3 Tagasilöögiklapp
Tagasilöögiklapp on ventiil, mis suudab automaatselt takistada vedeliku tagasivoolu. Tagasilöögiklapi klapp avaneb vedeliku rõhu mõjul ja vedelik voolab sisselaskeküljelt väljalaskeküljele. Kui sisselaskeküljel on rõhk madalam kui väljalaskeküljel, sulgub klapp automaatselt vedeliku rõhu erinevuse, oma raskusjõu ja muude tegurite mõjul, et vältida vedeliku tagasivoolu. Konstruktsiooni järgi saab selle jagada tõsteventiiliks ja pöördventiiliks. Tõsteventiilil on parem tihendusvõime ja suurem vedelikutakistus kui pöördventiilil. Pumba imitoru imiava jaoks tuleks valida alumine ventiil. Selle ülesanne on täita pumba sisselasketoru enne pumba käivitamist veega; hoida sisselasketoru ja pumba korpus pärast pumba seiskamist veega täidetud, et valmistuda taaskäivitamiseks. Alumine ventiil paigaldatakse tavaliselt ainult pumba sisselaskeava vertikaalsele torustikule ja vedelik voolab alt üles.

4 Gloobventiil
Gloobusventiil on allapoole suletud ventiil, mille avamis- ja sulgemiselementi (ventiili) liigutab ventiilivars, et liikuda üles ja alla mööda ventiilipesa (tihenduspinda) telge. Võrreldes väravaventiiliga on sellel hea reguleerimisvõime, halb tihendusvõime, lihtne konstruktsioon, mugav tootmine ja hooldus, suur vedelikutakistus ja madal hind.

5 Kuulkraan
Kuulkraani avamis- ja sulgemisosa on ümmarguse läbiva avaga kera, mis pöörleb koos ventiilivarrega, et saavutada ventiili avamine ja sulgemine. Kuulkraanil on lihtne konstruktsioon, kiire lülitus, mugav käsitsemine, väike suurus, kerge kaal, vähe osi, väike vedelikutakistus, hea tihendusvõime ja mugav hooldus.

6 Drosselklapp
Drosselklapi konstruktsioon on põhimõtteliselt sama mis maakeraklapil, välja arvatud klapiketas. Klapiketas on drosselikomponent ja erinevatel kujudel on erinevad omadused. Klapipesa läbimõõt ei tohiks olla liiga suur, kuna ava kõrgus on väike. Keskmise voolukiiruse suurenemine kiirendab klapiketta kulumist. Drosselklapil on väikesed mõõtmed, kerge kaal ja hea reguleerimisvõime, kuid reguleerimistäpsus ei ole kõrge.

7 Sulgventiil
Sulgurventiil kasutab avamis- ja sulgemisosana läbiva avaga sulgurkorpust ning sulgurkorpus pöörleb koos klapivarrega, et ventiil avaneks ja sulguks. Sulgurventiili eelised on lihtne konstruktsioon, kiire lülitamine, mugav käsitsemine, väike vedelikutakistus, vähe osi ja kerge kaal. Sulgurventiilid on sirge-, kolme- ja neljakäigulised. Sirge-läbivoolu sulgurventiili kasutatakse keskkonna katkestamiseks ning kolme- ja neljakäigulisi sulgurventiile kasutatakse keskkonna suuna muutmiseks või keskkonna jagamiseks.

8 Membraanventiil
Diafragmaventiili avamis- ja sulgemisosa on kummist diafragma, mis on asetatud ventiili korpuse ja ventiili kaane vahele. Diafragma keskmine väljaulatuv osa on kinnitatud ventiili varre külge ja ventiili korpus on vooderdatud kummiga. Kuna keskkond ei sisene ventiili kaane sisemisse õõnsusse, ei vaja ventiili vars tihenduskarpi. Diafragmaventiilil on lihtne konstruktsioon, hea tihendusvõime, lihtne hooldus ja väike vedelikutakistus. Diafragmaventiilid jagunevad paisventiilideks, otsevooluventiilideks, täisnurkventiilideks ja otsevooluventiilideks.