Neid on palju ja keerukaid tüüpeventiilid, sealhulgas peamiselt siibriventiilid, õhuklapid, drosselventiilid, liblikklapid, pistikventiilid, kuulventiilid, elektriventiilid, membraanventiilid, tagasilöögiklapid, kaitseklapid, rõhualandusventiilid, aurulõksud ja hädaseiskamisventiilid jne. Tavaliselt kasutatakse siibrit, gaasiklappi, drosselventiili, pistikuventiili, liblikventiili, kuulventiili, tagasilöögiklappi, membraanventiili.
1 Liblikklapp
Libliklapp on liblikplaadi avamise ja sulgemise funktsioon, mida saab lõpetada 90° pööramisega ümber klapi korpuses fikseeritud telje. Liblikklapp on väikese suurusega, kerge ja lihtsa struktuuriga ning koosneb vaid mõnest osast. Ja seda tuleb pöörata ainult 90 °; seda saab kiiresti avada ja sulgeda ning toiming on lihtne. Kui liblikklapp on täielikult avatud asendis, on liblikplaadi paksus ainsaks takistuseks, kui keskkond voolab läbi klapi korpuse, nii et klapi tekitatav rõhulang on väga väike, nii et sellel on paremad voolu juhtimise omadused. Liblikklapp jaguneb elastseks pehmeks tihendiks ja metallist kõvaks tihendiks. Elastne tihendusklapp, tihendusrõnga saab paigaldada ventiili korpusele või kinnitada ketta perifeeria külge, millel on hea tihendus, mida saab kasutada drossel, keskmise vaakumtorustiku ja söövitava keskkonna jaoks. Metallist tihendiga ventiilid on üldjuhul pikema elueaga kui elastsete tihenditega, kuid täielikku tihendamist on raske saavutada. Neid kasutatakse tavaliselt juhtudel, kui voolus ja rõhulangus on suured muutused ning mis nõuavad head drosselfunktsiooni. Metallist tihendid võivad kohaneda kõrgemate töötemperatuuridega, samas kui elastsetel tihenditel on temperatuur piiratud.
2Väravaventiil
Väravaventiil viitab ventiilile, mille avamis- ja sulgemiskorpust (klapiplaati) juhib klapivars ja mis liigub mööda klapipesa tihenduspinda üles-alla, mis võib vedeliku läbipääsu ühendada või katkestada. Võrreldes kereventiiliga on väravaventiil parem tihendusvõime, väiksem vedelikutakistus, vähem pingutust avamiseks ja sulgemiseks ning teatud reguleerimisvõime. See on üks kõige sagedamini kasutatavaid plokkventiile. Puuduseks on see, et suurus on suur, struktuur on keraklapi omast keerulisem, tihenduspinda on kerge kuluda ja seda pole lihtne hooldada. Üldiselt ei sobi see drosselimiseks. Vastavalt keerme asukohale väravaklapi varrel jaguneb see kahte tüüpi: avatud varda tüüp ja tume varda tüüp. Värava konstruktsiooniomaduste järgi võib selle jagada kahte tüüpi: kiilutüüp ja paralleeltüüp.
3 Tagasilöögiklapp
Tagasilöögiklapp on ventiil, mis suudab automaatselt takistada vedeliku tagasivoolu. Tagasilöögiklapi klapp avatakse vedeliku rõhu mõjul ja vedelik voolab sisselaskeküljelt väljalaskeküljele. Kui rõhk sisselaskeküljel on madalam kui väljalaskepoolel, sulgub klapi klapp automaatselt vedeliku rõhuerinevuse, oma raskusjõu ja muude tegurite mõjul, et takistada vedeliku tagasivoolu. Struktuuri järgi võib selle jagada tõste- ja tagasilöögiklapiks. Tõstetüübil on parem tihendusvõime ja suurem vedelikutakistus kui pöördetüübil. Pumba imitoru imemisava jaoks tuleks valida alumine klapp. Selle ülesanne on enne pumba käivitamist täita pumba sisselasketoru veega; pärast pumba seiskamist hoidke sisselasketoru ja pumba korpus veega täidetud, et valmistuda taaskäivitamiseks. Alumine klapp paigaldatakse tavaliselt ainult pumba sisselaskeava vertikaalsele torujuhtmele ja keskkond voolab alt üles.
4 Maakera klapp
Kereklapp on allapoole suletud ventiil ning avamis- ja sulgemiselementi (ventiili) liigutab klapivars, et see liiguks piki klapipesa telge (tihenduspind) üles ja alla. Võrreldes värava ventiiliga, on sellel hea reguleerimisvõime, halb tihendus, lihtne struktuur, mugav tootmine ja hooldus, suur vedelikukindlus ja madal hind.
5 Kuulkraan
Kuulkraani avamis- ja sulgemisosa on ümmarguse läbiva auguga kera ja kera pöörleb koos klapivarrega, et teostada klapi avanemist ja sulgemist. Kuulkraanil on lihtne struktuur, kiire ümberlülitamine, mugav töö, väike suurus, kerge kaal, vähe osi, väike vedelikukindlus, hea tihendusvõime ja mugav hooldus.
6 Drosselklapp
Drosselklapi struktuur on põhimõtteliselt sama, mis maakera klapil, välja arvatud klapiketas. Klapiketas on drosselkomponent ja erinevatel kujunditel on erinevad omadused. Klapipesa läbimõõt ei tohiks olla liiga suur, sest avanemiskõrgus on väike. Keskmise voolukiirus suureneb, seega kiirendab klapiketta erosiooni. Drosselklapil on väikesed mõõtmed, kerge kaal ja hea reguleerimisvõime, kuid reguleerimise täpsus pole kõrge.
7 Pistikuventiil
Pistikuventiil kasutab avamis- ja sulgemisosana läbiva auguga korgi korpust ning korgi korpus pöörleb koos klapivarrega, et teostada klapi avanemist ja sulgemist. Pistikuklapi eelisteks on lihtne struktuur, kiire ümberlülitamine, mugav töö, väike vedelikutakistus, vähe osi ja kerge kaal. Seal on otse-, kolme- ja neljasuunalised pistikventiilid. Otsevoolupistiku ventiili kasutatakse söötme väljalõikamiseks ning kolme- ja neljasuunalisi pistikuklappe kasutatakse keskkonna suuna muutmiseks või keskkonna jagamiseks.
8 Membraanventiil
Membraanventiili avamis- ja sulgemisosa on kummist membraan, mis asetseb klapi korpuse ja klapikaane vahele. Membraani keskmine väljaulatuv osa on kinnitatud klapivarrele ja klapi korpus on vooderdatud kummiga. Kuna keskkond ei sisene klapikaane sisemisse õõnsusse, ei vaja klapivars tihendikarpi. Membraanventiilil on lihtne struktuur, hea tihendusvõime, lihtne hooldus ja väike vedelikukindlus. Membraanventiilid jagunevad paisutüüpideks, otseläbivoolutüüpideks, täisnurgatüüpideks ja otsevoolutüüpideks.
Postitusaeg: mai-12-2022
